EBA2019 žüriikategooriate tulemused & tagasiside

2019. aasta Eesti Blogiauhindadel kaasasime esimest korda žürii. Ootamatult olid kategooriad nii populaarsed, et kokku esitati 335 postitust, millest žürii ette jõudis 249. „Peab tõdema, et järgmisel aastal tuleb žüriikategooriad kindlasti põhjalikumalt lahti seletada ja veidi reegleid lisada. Sel aastal on kategooriate mõistmisega olnud päris palju raskusi. Seda eriti just foto-ja ühiskonnakriitilise postituse kategooriates,“ tunnistab žüriisid juhtiv blogija Britt Ernewein, kes üheskoos blogiauhindade tiimiga vaatas üle kõik kandideerinud postitused ja tegi vajadusel ka ümberkorraldusi. „Kirjutasime paljudele, uurides kas nad oleksid nõus kategooriat muutma või postitust asendama, kahjuks tuli osa postitustest ka võistlustulest eemaldada. Kasvõi põhjusel, et fotograafi juures tehtud piltide jagamine ei sobitu parimaks fotopostituseks. Sinna kategooriasse ootasime ikkagi blogijate endi tehtud fotosid,“ selgitab naine.

Toome siinkohal ära Eesti Blogiauhindade žüriis osalenud liikmete tagasiside muutmata kujul.

Katrin Pauts: Olin jahmunud, kes kõik tänavu arvasid, et nende blogid ja postitused on “ühiskonnakriitilised”

Lugesin läbi 53 postitust, mida blogijad olid heaks arvanud “ühiskonnakriitika” alajaotusse paigutada. Pean tunnistama, et olen blogilugejana väga ebajärjepidev ning ka siis jälgin ainult kindlaid blogisid – inimesed, keda tunnen, või siis Mallukas ja Mari-Leen. Ka blogijate intriigidega puutusin kokku alles nüüd. Võimalik, et see mõjutas mu hinnanguid liiga palju, sest pidin lähtuma blogipostitusest, mille blogija ise oli hindamiseks välja valinud. Antud kategooria 53 blogiga põhjalikuks tutvumiseks pole mul kahjuks aega – kui seda tegema soostuksin, siis praeguse kogemuse põhjal võin öelda, et tahan selle eest oma närvirakkude kompensatsiooniks päris suurt tasu. Panin kokku mõned tähelepanekud. Osa on korraldajatele, enamik blogijatele.

* Märkus korraldajatele: ma ei oska öelda, kas blogijate hindamiseks oleks parem puhtalt blogijatest koosnev žürii – olen kuulnud ääri-veeri kartusest, et blogijate enda meelest võiks see osutuda mitte kuigi erapooletuks ja olla mõjutatud blogijate nn intriigidest? Igal juhul: kui edaspidi soovite, et žüriis osaleksid n-ö kõrvalseisjad, kes igapäevaselt eriti blogisid ei loe, võiks neid säästa sellisest, vabandust, pahnast, milles mina pidin seekord tuhnima nagu siga tamme all. Ehk järgmine kord oleks mõistlikum žürii ette ilmuda juba tehtud eelvalikuga (mida võikski korraldustiim žürii jaoks teha), kus on eemaldatud postitused, mis ilmselgelt ei mahu kategooriasse või on lihtsalt äärmiselt sisutud (näiteks postitus, mis koosnes sisuliselt kahest Facebooki-screenshotist). Minu pea ega silmad pole päris prügikast. Samas saan aru, et see jälle põhjustaks kahtlust, kas eelvalik ikka oli õiglane… Ehk siis teha kaheosaline žürii nagu EFTAdel? Esimene oleks laiapõhjalisem (näiteks blogijate enda poolt nende hulgast valitud), mis teeks lõppžürii jaoks esimese valiku.

Nüüd tulevad märkused blogijatele ja vabandust, kui ma olen õel. Kordan veel, et minu pea ei ole prügikast ja kui Sa oled kursis, et Sind hakkab hindama proffidest žürii, katsu oma tööle veidigi kriitilisema pilguga vaadata ja arvestada nende asjadega:

* Ära eelda, et ma juba tean, kes Sa oled või et mul on aega Su blogisse minna ja seal ringi tuhnida. Sellepärast vali enda blogi iseloomustavaks näidississekandeks (mis eeldatavalt on Sinu meelest Su parim) selline, mis ütleb võimalikult palju nii Sinu, Su blogi kui ka põhiteemade kohta. Palun ära esita liiga spetsiifilisi postitusi ega jätkupostitusi, millest on selle saaga alguspunkti ning konteksti teadmata väga keeruline aru saada. Arvesta, et Su blogisissekannet loeb täiesti võõras inimene, kellele on Sul selle tekstiga päris palju tõestada. Hoidu, palun, ka blogijate intriigidest ja muust sellisest jamast, mina ei tea sellest ju mitte midagi.

* Olin jahmunud, kes kõik tänavu arvasid, et nende blogid ja postitused on “ühiskonnakriitilised”. Mulle jäid ette söögikohtade arvustused (pigem ikka toiduvaldkonda kuuluv),reisiblogid, trennijutud, kosmeetikatoodete arvustused (iluvaldkonda kuuluv), seejuures koguni konkreetne promopostitus (blogija oli saanud tooteid arvustamiseks – ühiskonnakriitika, tõesti?). Ka filmi- ja teatriarvustus on “ühiskonnakriitika” suure mööndusega, aga võimalik, et neil inimestel tõesti polnud paremat kohta, kus oma töid esitleda. Ühiskonnakriitikaks võiks nimetada ikkagi sotsiaalseid-poliitilisi teemasid ja nendega seotud isiklikke kogemusi. Sellepärast sai üsna lahja blogisissekanne rongipiletite teemal minult siiski rohkem punkte kui mõnigi restoarvustus – inimene vähemalt pingutas niigi palju, et sai aru, millega ta tegeleb ning leidis endale õige kategooria.

Mõned sisulised kommentaarid ka ehk mis valemiga ma edaspidi Su sissekandeid ehk koguni vabatahtlikult loeksin:

* Väga paljudel blogijatel oli probleeme fookuses püsimisega. Fookus tähendab lühidalt seda, et Sa valid kindla teema ja kirjutad selle lahti, mitte ei hüple pidevalt siia-sinna. Vähemalt siis, kui teed oma töödest valiku žürii jaoks, võiksid valida niisuguse sissekande, kus hüplemist ja võib-olla Su püsilugejale ehk tõesti arusaadavaid kõrvalepõikeid on vähem.

* Ära heieta, vaid räägi enda kogemustest ja elust. Kedagi ei huvita taskufilosoofia stiilis “me kõik oleme juba ammu kuulnud, et maakera on ümmargune” või manitsused a la “sotsiaalmeediast sõltuvusse jääda on väga paha”. Kui Sul ei ole kogemusi või julgust kirjutada läbi iseenda, tuues oma väidete kinnituseks näiteid elust, Sinu ja Su tuttavate vahetutest kogemustest antud teemaga, siis ei huvita Su targutused kedagi. Tegin mööndusi õigekirjas ja kirjastiilis, kui teema oli minu jaoks kordades huvitavam kui koolilapselikult eeskujulikult kirja pandud pikk ja igav heietus.

* Kui midagi arvustad, olgu selleks siis restoran, etendus või film, arvesta, et žüriiliikmena ei lähtu ma mitte Sinu isikust (Su blogi püsilugejat ehk tõesti võibki ainult huvitada fakt, et Sa midagi vaatamas käisid). Katsu oma elamus ikka põhjalikumalt lahti seletada.

* Mitu korda jäi mulle silma, et blogija oli leidnud hea teema, millega tal ilmselt on ka isiklikke kokkupuuteid, aga selle asemel, et ajada asja jõuliselt ja kõigile korda minevalt enda elust näiteid tuues, oli libisetud oma kogemustest üle ikka sellele samale tüütule taskufilosoofilisele mämmerdamisele, millele ühes eelmises punktis juba vihjasin. Aga vähemalt olid need blogijad õigel teel, mida umbes poolte end siia kategooriasse paigutanute kohta öelda ei saa.

* Minu suurema tähelepanuta jäid võõrkeelsed postitused (ehkki viisakusest ma neist ikkagi põgusa pilgu üle libistasin). Ma ei tea, minu meelest on siiski elementaarne, et Sa osaled Eesti Blogiauhindade üritusel eestikeelse tekstiga. Juhul, kui pikid oma teksti lihtsalt stiili pärast võõrkeelseid sõnu, võib see Sinu kasuks töötada ainult teatud juhtudel. Üldiselt on mu meelest niisugune kenitlemine ja pop ja noortepärane olla püüdmine juba moest väljas ning uuesti on trendikaks muutunud puhas ja selge eesti keel. Mis veel stiili puudutab, siis häiris, kui mõni blogija oli nähtavasti arvamusel, et koketeeriv ja veiderdav stiil kuidagimoodi kompenseerib sisu ja jutustamisoskuse puudumist.

* Kõige elementaarsem nõuanne, mis paljudel vist kippus ununema – austa, palun, inimest, kes on aega võtnud ja tulnud Sinu blogi lugema. Aitaks sellestki, kui loeksid vähemalt blogiauhindadele esitatud töö enne esitamist uuesti läbi ja kainelt mõtleksid.

Susan Luitsalu: lugejaga võiks ka arvestada

Olgugi, et blogi on isiklike mõtete jagamise koht, on sellel siiski mingi publik, kellega tuleb samuti arvestada. Iseendast jahumine ilma muu maailma konteksti asetumata on igav. Liiga palju detaile (kes teel Tartusse istus esiistmel, mitu tabletti täpselt hommikul võtma peab, mitmes koer Muki su emal juba on) on väsitav. Kõige suurem probleem tundub olevat teemas püsimisega. Paljud postitused valguvad laiali nagu sulav jäätis.

Marko Saue: kas ma hindan ikka õigeid asju?

Keset hääletamise protsessi laekus postkasti kiri: “Ole hea ja vaata üle, kas sa oled mulle saatnud õiged tööd hindamiseks. Praegu esimene 10 läbi loetud ja 1 neist on kergelt humoorikas. Ülejäänud täelik ajaraisk… Ma olen olnud mitu korda nt Kuldmuna žüriis, seal iga töö esitamine maksab ja ei saadeta hindamiseks lihtsalt mingit jama, mis kategooriasse ei sobi. Kui kõik on õige, siis jätkan lugemist aga siiralt ajast on kahju!”

2019 aasta parimad žürii meelest:

Parim fotopostitus: Anna Lutter – Mida ma tegin kui mu köök mulle enam ei meeldinud?

Parim koostööpostitus: kuussidrunit – 13 aastat orgasmita. Ei enam!

Parim ühiskonnakriitiline postitus: puhtapime – Apollo ei luba pimedatel juhtkoeraga kinosaali

Kõige humoorikam postitus: rahakratt – Annan sulle edu valemi! Ja selleks ei ole vaja iga päev jäävannis neli tundi joogat teha

Kõige avameelsem postitus: Indrek Ilumäe – Jõululugu

Kes kui palju punkte sai?

Kõikide postitustega, nende saadud punktidega ja žüriiliikmete kommentaaridega saab tutvuda siin!

Kuidas aru saada?

Kui näete punast noolekest, siis peale klikkides näete ka teie postituse kohta antud kommentaare. Allpool saad valida, mis kategooriat sa vaadata soovid (kes excelit ei tunne, siis iga kategooria jaoks on eraldi leht). Kui oled postituse nime peal, ja skrollid hiirega, näed ka postituse autorit, peale klikates saad lugeda postitust.